Huvitavad inimesed

Eduard Praks oli Lõõla 6-kl. Algkooli juhataja 1935.a. sügisest kuni 1944.a. sügiseni, mil ta edutati Järvamaa TK Haridusosakonna vaneminspektoriks.

Helmi Tohvelmannist

Helmi Tohvelman (13.okt 1900 – 21.okt 1983)

 

Foto AARNE VÄRK
Leida Volk (81) leiab elu rasketel hetkedel troosti loodusest ja liikumisest. “Ma tunnen, kuidas elujõud tuleb tagasi, kui jalutan tiiru ümber talvise tehisjärve või hingan kevadist metsahõngu.” Ta arvab, et Paide on elamiseks ilus, väike ja rahulik linn.

Johannes Tohvelmann

Erinevad inimesed jätavad erineval kombel ja erineva sügavusega jälje ajalikku. Paljud on tähelepanu väärinud oma käitumisega, mõned oma inimlikkuse või tavatu kurjusega, mõned oma välise olemisega. Need asjaolud ei lisa tavaliselt isikule ühiskondlikku kaalu, kuigi sunnivad mõnikord isegi järeltulevaid põlvi enesest kõnelema.

Pao Rein

Rein Aunapuu oli Pao talu asutajaks ja esimeseks peremeheks. Ta oli alguses lihtne külarätsep ja teadagi pole vigase jalaga külarätsep kunagi eriti oodatud kosilane olnud, arvatavasti polnud seda ka Pao Rein. Roometi talu Roometseridel olnud küll viis tütart, aga Reinu suhtes teinud nende ema vaid kahetseva avalduse, et "kust see vigane Pao rentnik ka omale naise peaks saama?"

 

Voldemar Selter

 

Endel Rõõsist jääb järele Lõõla taluelu ajalooline kogumik "Lõõla rahvas XX sajandil I osa Lõo linna aura" 2003. Kogumikus on põhjalikult kirjas talude järgi nende elanikud mõisaajast tänapäevani. Kui tekib mingi probleem mõne talu või selle elaniku suhtes, ikka leiab abi Endli raamatust, mis on nagu Lõõla entsüklopeedia.

Kevade saabudes ja teede tahenedes ilmus varakult külavahele hele "Zaporožets". Endel ei mallanud enam linnas olla. Vaja oli üle vaadata, kuidas Lõõla rahval läheb. Oma reisidel külastas ta pea alati kõiki peresid. Tal oli erakordne mälu, kunagi ei teinud märkmeid ega ülestähendusi.

Anna kiriku kõrval asuval kalmistul on tagasihoidlik hauatähis Hans ja Mari Mustelile. Nad elasid praeguse Väätsa valla ühel väiksemal asustatud soosaarel Ahimetsa saunas. Neil oli neli last: Rudolf, Elisabeth, Amalie ja Aliide.

Edgar Oltjer 1936.a.

Edgar Oltjer sündis Türi kihelkonnas, Lõõla külas, kus on elanud tema esivanemad vähemalt Põhjasõjast saati (esimene esiisa Koorti Madis sündis u. 1724.a.). Ta nägi ilmavalgust Lõõla küla Andrese talus oma vanemate Liisa Ja August Oltjeri neljanda lapsena 9. juunil 1922.a.

 

Isa ja ema. Kaks väga olulist inimest. Minul on nendega vedanud. Ema elab veel. Isa enam ei ole, aga elab mälestus. Seekord siis isast.