EDUARD PRAKS
09.04.1885. a - 29.11.1972. a
Eduard Praks oli Lõõla 6-kl. Algkooli juhataja 1935. a sügisest kuni 1944. a sügiseni, millal ta edutati Järvamaa TK Haridusosakonna vaneminspektoriks. Tema abikaasa Alma Praks (02.02.1889. a - 1970. a) ei omanud kooliõpetaja kutsetunnistust, kuigi tal olid selleks teadmised ja töötanud varem õpetaja asetäitjana. Peres lapsi ei olnud. Koos Eduard Praksiga töötasid Lõõla kooliõpetajatena Leida Meret ja Aliide Kruusmann, kooliteenijaks oli Madli Roosna. Eduard Praks elas Lõõlas üle neli Eesti võimuvahetust, oli suurte kogemustega, väga töökas ja aktiivne koolijuhataja. Tsaariaegsete nõuete kohaselt kuulus koolijuhataja vene õigeusku, kuigi ta ristis lapsi, mattis surnuid ja korraldas pulmi luterlaste peredes. Eduard Praks loovutas Kooli talu viljaküüni pritsikuurile tingimusel, et sinna ehitataks suvine peosaal isetegevuslastele koos näitelava ja tantsupõrandaga. Pritsikuur valmis 1936. a suvel. See leevendas ruumikitsikust pidude korraldamisel Lõõlas nii õpilastele kui täiskasvanutele. Talveperioodil peeti peod ikkagi koolisaalis, kuhu monteeriti lava ja selle kõrvalruumidena kasutati peo ajal ka koolijuhataja korterit. Pidude ajal kasutati petrooleumi-laelampe või gaasihõõglampe. Eduard Praks korrastas ja süstematiseeris kooli õppe-katseaia. Algklassid (1.-3. kl.) töötasid 1939. a Pearna otsmistes tubades. 1939. a-1942. a Kalmu majas (meierei kõrval). Suure vahetunni ajal kiirustasid eri ainete õpetajad ühest majast teise. 25. jaanuaril 1938. a. viidi Lõõla Postiagentuur ja telefoniaparaat Rometi talust koolimajja, kus Eduard Praks hakkas ka postiagentuuri juhatajaks. Kool oli saanud võimaluse telefoni teel Paidega ühendust pidada. Vabal ajal sõitis Eduard Praks abimootoriga jalgrattal Lõõlast Röale oma Nurmiste tallu sealset talurentnikku juhendama või talupidamisega seotud probleeme lahendama. Juba 1938.a. alustas Eduard Praks uue Lõõla koolimaja planeerimisprojekti koostamist ja selle kooskõlastamist vallavalitsuse ja paljude teiste instantside vahel. Koolimaja ehitustööd algasid 1939. a Ehitustööd lõpetati 1942. a. lõpul koos elektrifitseerimise töödega. Uue koolimaja avaaktus peeti 3. jaanuaril 1943. a. Seejärel algas õppetöö Lõõla 6-kl. Algkoolis, mis mahutas ühte majja kõik ümbruskonna kooliõpilased.
Ed. Praks organiseeris 1938-1939. a. kooliraadio kuulamise tunnid, mis koolidele kohustuslikuks kuulutati, need olid Eesti Ringhäälingul kavas teisipäeviti kell 10.00. Selleks kutsuti ka Pearnalt õpilased koolimaja saali, mille raamatukapi peale asetatud valjuhääldajast kuulati kooliraadio saadet. (Raadioaparaat koos aku ja anoodiga asus koolijuhataja korteris). Ed. Praksi ajal olid peaaegu kõik õpilased noorkotkaste või kodutütarde organisatsioonide liikmed. Toimusid allveelaevade hävitaja ehitamiseks vajaliku vanaraua kogumise võistlused, mille eest (sõltuvalt metallikoguse kaalust) anti 5-astmelisi populaarseid rinnamärke. Lõõla Raamatukogu Seltsi raamatukapid paiknesid samuti koolisaalis, kus õhtuti laenutas raamatuid Alma Praks. Eduard Praks organiseeris kooliõpilastele keelpillide orkestri, pillideks kolm viiulit, viis mandoliini, mandoola, bandžo, ksülofon, kaks trummide komplekti, kontrabass ja harmoonium. Viimast mängis Eduard Praks ise. Õpiti ja esitati tantsupalu, aga ka lauludele saatemuusikat. Eduard Praks juhatas kooli laulukoore, ansambleid ja Lõõla Raamatukogu Seltsi segakoori. Lõõla RS segakoori harjutused Ed. Praksi juhtimisel toimusid harilikult 2 korda nädalas. Suvel saatepill- harmoonium- seisis pritsikuuri laval, häälerühmade partituurid õpiti selgeks Ed. Praksi viiuli järgi. Lõõla segakoor (ca 30 lauljat) sisustas peaaegu kõiki aktusi ja kontserte. On käidud ka maakondlikel laulupidudel.
Lõõla uue koolimaja planeerimiskavandi saamisel alustas koolijuhataja Eduard Praks 1938. a sügisel rajatavasse parki puude istutamist. Oma kogemustest Tsooru koolimaja ehitamisel teadis Ed. Praks, et koolihoone valmib ruttu, kuid puu vajab kasvamiseks palju aastaid. Koos vanemate klasside õpilastega valiti metsast sobivaid pargipuude istikuid, need istutati kaevatud istutusaukudesse. Laudasõnnikut andis Jaani talu peremees ja vedas selle ka kohale. Samas alustati kooli viljapuuaia rajamist. Valiti puukoolidest sobivaid õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuude istikuid. Marjapõõsaid saadi oma kooli õppe-katseaiast muldokste näol. Istutati ka ilupuid ja hekitaimi: elupuud, sarapuud, tuhkpuud jt. 1938. a sügiseks oli põhiline osa pargist ja viljapuudest istutatud ja hea hooldamise tõttu hästi kasvama läinud. Saabus 1940. a erakordselt külm jaanuar Eesti külmarekordiga 43,5º C. Külmapühad koolides kestsid üle kolme nädala, paljudel hommikutel oli elavhõbe kraadiklaasis külmunud. Selline pakane ei hävitanud pargipuid, kuid hukkusid viljapuud ja marjapõõsad (ka talude aedades ). Viljapuudega tuli otsast alata.
1944.a. sügisel alustas Lõõla kool tööd Lõõla Mittetäieliku Keskkooli nimetuse all, jäädes endiselt kuueklassiliseks. Eduard Praks kutsuti tööle Järvamaa TK Haridusosakonna koolide vaneminspektoriks. Eduard Praks jäi külarahva mällu suure tööalase andumuse ja ettevõtlikusega kultuurijuhina, millega pälvis rahva hulgas suure populaarsuse ja lugupidamise. Lõõla koolijuhataja Eduard Praksi 25. surma-aastapäeval, 29. nov. 1997. a. avati Lõõla Algkooli seinal marmortahvel Lõõla pargi ja koolimaja rajaja ENSV teenelise õpetaja EDUARD PRAKSI mälestuseks, kes oli 1935-1944. a Lõõla 6-kl. Algkooli juhataja. Mälestustahvli valmistas Väätsa vallavalitsuse tellimusel Türi kiviraidur Jaan Pihelgas. Aktuse avas Väätsa vallavolikogu esimees Leo Voorel. Ülevaate Ed. Praksi elust ja tööst andis ta õpilane Endel Rõõs. Kohal olid ka tolleaegse õpilasorkestri liikmed Erich Rajala ja Ella Mägi. Sõnavõttudega esinesid Toomas Anderson, Jaan Eilart, Elmar Eensoo, Henn Sokk, Leida Volk, Liis Joost jt.
Väljavõtted raamatust:
Endel Rõõs " Lõõla rahvas XX sajandil" I osa 2003. a.
Loe ka: Leida Volk "Oli õitsev Eesti küla", Hariduselust
Toivo Kruusmanni kõne kaitseliidu õppekeskuse avamisel.
Mälestused Udo Kruusmannilt oma õpetajast Eduard Praksist
Käies Tuuleveskil oma lapsepõlvekodus Udo Kruusmann (s.16.01.1930. a) meenutas - Ed. Praks ei muretsenud põõsaid ja puid mitte ainult kooliaia ja pargi tarbeks, vaid jagas ka lastele, et viimased istutaksid need oma koduaedadesse. Nii kasvavad Tuuleveski aias Udo poolt istutatud elupuu ja kastan meenutamaks Eduard Praksi. Puud peaksid olema juba 70 aastsed või isegi vanemad. Arvata on, et veel mõneski Lõõla-Vissuvere taluaias kasvavad Ed. Praksi poolt kingitud puud.