Metsa ostjad on maaomanikele helistanud aastaid kui viimasel ajal on fookus laienenud just põllumaade ostu poole. Ilmselgelt on tegemist suure äriga kus oluline on kasum. See aga tähendab maa tuleb saada odavalt kätte ja kallilt kohe edasi müüa. Palun olge tähelepanelikud ja ärge müüge oma kinnisasja esimesele või teisele libeda jutuga helistajale!

Kui soovite kinnisasja müüa kasutage konsulendi abi. Metsa ja metsamaa osas pakuvad nõustamisteenust metsaühistud. Nõuandeteenuse hind metsaomaniku jaoks sõltub nõustamisvajaduse mahust, metsa asukohast (transpordikulu), teemast ja muust. Osaliselt toetab nõuandeteenuse osutamist riik. Täpsem info Eramets kodulehelt Metsaomanike nõustamine

Lisaks mõned artiklid:

Kuidas omanikele metsamaaga tünga tehakse?

Tehti lagedaks: vanahärra Harald arvas, et müüb ärimehele natuke metsa. Tegelikult müüs kolm korda rohkem ja võileivahinnaga 

 

Ülle Läll, metsa konsulent (Minu Mets MTÜ)

"Soodsat hinda soovime me kõik. Kuid kas ka soodsa hinnaga müüa või osta?

Ajalehed on täis kuulutusi metsa- ja põllumaa ning kasvava metsa ostusoovidest. See tekitab lugejas tunde, et nõudlus turul on olemas ja järelikult on ka hind hea. Ometi pole metsamaterjali hinnad sellel sügisel pärast langust erilist muutust läbi teinud ja hinnad on väiksed. Isegi kui palgi hind pole madalamate killast, peaks metsaomanik mõistma, et ühest puust ei tule ainult palk, vaid sealt tuleb ka paberipuitu ja küttepuitu, ning nende väike hind viib alla kogu metsast saadava tulu. Raidmeid on sooja talve tõttu juhupakkujal raske müüa.

Miks siis ikkagi on ajalehed täis kuulutusi ja vanematele metsaomanikele helistatakse ja soovitakse nende maad ära osta?

Sest õige on osta siis, kui hind on madal. Paraku ei ole see soodne müüjale. Ühte puud saame lõigata vaid ühe korra ning seetõttu peaksid omanikud järele mõtlema, kas praegu on seda õige aeg teha. Puidu madal hind on märk sellest, et puidutööstus ei vaja praegu puitu! Poolas, Saksamaal ja teistes riikides on tohutud üraskirüüsted ning tormikahjud, mis on puiduturu nõudlust suuresti vähendanud. Metsaühistusse jõuab viimasel ajal üha enam teateid sellest, kuidas ostja võtab maaomanikuga ühendust ning „teeb talle selgeks“, kui kasulik oleks maa just praegu ja just temale ära müüa. Omanikus huvi tekitamiseks pakutakse esialgu sellist hinda, et omanik mõtlema jääks. Jäetakse ka kauplemise võimalus. Kui omanik jääb nõusse, teatab osta soovija mõne aja pärast, et käis nüüd ka metsas ära ning seal on olukord väga halb ja sellist hinda ikka välja käia ei saa. Kui omanik ei ole väiksema hinnaga päri, hakatakse nõudma kulusid, mis osta soovijal on metsas käimise ning omanikuga suhtlemisel tekkinud. Tavaliselt on nõutav summa 1000 € kandis. Omanik, kes praegusel ajal on nõus müüma, on üldjuhul niigi rahahädas ega julge vaidlema hakata. On ju suur vahe, kas saada raha või anda raha! Maaomanik ei teadvusta endale, et see on tema vara ning müügisoov peaks tulema tema enda vabast tahtest, mitte olema manipuleerimise tagajärg. Kui omanik on nõus olnud esialgu väljapakutud hinnaga ja osta soovija hiljem oma pakutud hinnast taganeb, ei ole need kulud maaomaniku mure.

Iseasi on, kui maaomanik planeeribki müüki ning ise ostjaga ühendust võtab ja pärast hinnakokkuleppe tegemist tehingust loobuda soovib. Mitmele ostjale pakkumist tehes on õiglane öelda, et pakkumine on saadetud ka teistele.

Kasvava metsa ostusoovi puhul lähenetakse omanikule veidi teiste argumentidega. Tavaliselt on põhjuseks see, et masinad on juba kusagil lähedal ja nii saab ikka ja jälle soodsamalt. Osta soovijad on mures ka metsa halva seisukorra pärast ning omanike jaoks oluliste võimalike maksusoodustuste kadumise pärast. Omanikule jäetakse otsustamiseks vähe aega, kuna masinad on juba homme teise kohta minemas.

Veel pakutakse tasuta metsamajanduskava, kui omanik hiljem metsa just sellele firmale müüb. Kui aga omanik hiljem keeldub, on metsamajanduskava koostamise hektari maksumus tunduvalt kõrgem turuhinnast. Ka toetuste määr on kõigile ühesugune ja nii jääb omaniku kanda suurem kulu, kui vajalik oleks.

Kuidas siis ikkagi toimetada oma varaga? Esimeseks soovituseks on järele mõelda, kas olete üldse pakkumisest huvitatud. Kui ei ole, tuleb seda ka selgelt väljendada. Oma vara müük peab olema läbi mõeldud ja õiglane hind välja selgitatud enne, kui kellegagi tehing kokku leppida. Metsamaa korral on selleks võimalik kasutada metsakonsulentide või metsaühistute abi, põllumaade puhul vaadata maa-ameti keskmisi tehingu näitajaid. Omanik võib teha ka ise erinevatele ostjatele pakkumisi, et siis parem hind välja selgitada, kui on vajadus või tahtmine müüa. Tähtis on teadvustada endale, et oma vara tasub müüa siis, kui seda ise soovite ning oluline on teha seda müüja jaoks soodsal ajal ja õiglase hinna eest."